Uksest ja aknast jõuavad meile palved blogisse uusi sissekandeid teha. Ega me meelega blogi unarusse pole jätnud ja esimesel võimalusel üritame kõiki kõigega kurssi ka viia.
Seniks. Mida Pätu teeb ööd ja päevad? Ikka lollusi. :)
* alles on jäänud 2 ja pool taime. Sellest poolest jääb iga päevaga aina vähem alles, olgugi, et taimed on pagendatud kööki, kuhu kass enam suletud ukse tõttu ise ei pääse. Olgugi, et tegu on jõulukaktusega, mis on mürgine. Online foorumitest lugedes pidid kassid piisavalt arukad olema ja mürgiseid taimi mitte närima. No vot, pole siis piisavalt arukas.
* vaase, tasse jms on samuti tunduvalt vähem kui varem
* magamistoas ei eksisteeri enam meie vahvat oranzi lampi. Ilusat lambist jäi ühe nädalavahetusega järgi vaid räbal. See räbal on küll Pätu lemmik mänguasi, aga meil pole lampi.
* ta on asunud hävitama uusi ja hämmastavaid sihtmärke- kakub öösiti/hommikuti vaipa põranda küljest lahti ja üritab seda ära närida (selleks, et me ärkaks ja temaga mängiks). Lisaks olen ma kindel, et voodi all pesitsevasse telki on tekkinud kümmekond väikest auku. Koridori vahelaes on märgata hambajälgi. Kapitaguste ja pealsete tapeet on puudulik, akende nupud on hambajälgedest mustrilised. Kingakarpi närib ta niisama suusoojaks.
* ta on igavene pugejas. Hommikuti ajab ta meid üles lihtsalt selleks, et keegi teda kaisutaks. Siis, kui väljas olid esimesed plussid ja meie kokkuhoidlik korteriühistu otsustas kütte maha keerata, siis magas ta öösel kaisus kahe teki all kõhu juures soojas.
* lemmik mänguasjaks on vatitikud. Anna üks kätte ja paar tundi mängib kass omaette
* aknast on ta alla hüpanud umbes kolm korda. Õnneks tuleb ta õues ilusti sülle tagasi, kuid õhtuti pidzaamas väljas joosta ei ole ikkagi vahva
* Pätule väga meeldib Kerttu ja ta alati ootab kui ta külla tuleb :)
* kass on õppinud manipuleerimise kunsti üpris hästi selgeks ja igasugused konservid jms jõuavad talle ikka tema käsu peale. Ärkamine käib tema käsu peale. Kaisutamine tema käsu peale... kassielu nagu kassi elu ikka
* sülle ta ikka ei tule, ei püsi ega tunne huvi. Sellest on üpris kahju, kuid siiski on see juba üsna harjusmuspärane.
Kokkuvõttes- meil on väga hea meel, et meil Pätu on! Tore on kolmekesi kodus olla ja tore on kahekesi kodus olla. Üksi enam ei peagi ja Pätu on seltsiv kass ja tore kaaslane, üpris kõva pugejas ja mõnus, oi kui mõnus nurrumasin.
teisipäev, 6. aprill 2010
Tellimine:
Postitused (Atom)