Täna hommikul suurde tuppa jalutades leidsin põrandalt pasteedi.
Selle sama pasteedi, mis ma eile kotti unustasin.
Õnneks Pätu veel nii osav ei ole, et oskaks neid karpe avada. :D
esmaspäev, 28. detsember 2009
pühapäev, 27. detsember 2009
Ära anda draakonipuu
PS! Ma tulin täna kolm tundi varem koju ja kass kasutas need tunnid 100% ära, et mängida ja paitusi saada. Enamikus siiski esimene variant. :)
Õnneks juba varsti tuleb Maret koju ja saab ka temaga palli loopida.
Huraaaaaaaaaaaa!!!
Ma sain täna magada.
Seda võis juhtuda kahel põhjusel- ma olen piisavalt tõbine ja uni lihtsalt oli nii sügav või, tõenäolisem, Pätu oli täna öösel hea kiisu :)
Tema eilne õhtu:
21.50 keegi krabistab ukse taga võtmetega. Tähendab, tuleb iga hinna eest üritada majast välja joosta. Taaskord poolel teel tabatud, veetakse tuppa ja hakatakse nunnutama. Vastan nurrude ja valju kisaga. "Misasja ta ikkagi veedab terve päeva mujal, nii mulle küll ei meeldi. "
22.00 ühine tubade inspektsioon-kuusk taaskord viltu (mitte pikali!), kõik mööbel jms omal kohal, pool kassimurust hävitatud (või kuhugi teadmatusse kohta peidetud), söögikauss kahjuks ikka pooltäis.
22.05 Kassiliiva ülevaatus: kaks suurt kollast kuhja ja üks pruun. Kõik kiirelt kotti, liiv siledaks ja kast omale kohale. Seekord kõik korras.
Siinkohal pikem peatus kassi tervise juures. Tal on ilmselgelt ebameeldiv üksi kodus olla ja mina olen ka nii mures, sest ta käitub/on viimased päevad kuidagi imelik.
1. kaka on liiga vedel- mitte lahti aga kohati supine. Kuna tubli üksioleku kiituseks sai antud hapukoort ja konservi, mis mõlemad võivad kõhulahtisust tekitada, siis nüüd premeerin kassi vaid nunnutamisega ja jälgin ta liivakasti. Paistab, et taaskord vaid krõbinate söömine aitab.
Reede õhtul tuli kakamise järel väike veretilk ka, aga seda pole kordunud ja kõht paistab korda saavat, sest laupäevaks oli kõik juba poole parem, kuigi toidukass oli kojutuleku ajaks ikka veel täis. Aga seda seletab jõuludeks saadud söögipall, kust krõbinaid palju põnevam kätte saada on :)
2. kõrgustesse ronitakse tunduvalt loiumalt- siinkohal on ilmselt süüdi see, et me enne jõule tegime proovi kassi küünte lõikamisega. Väga hästi tuli välja, Pätu üldse ei protesteerinud ja ausalt öeldes ei teinud ta minu arust teist nägugi. Nüüd kukub ta palju tihemini diivani ja tugitooli otsast alla ja mängides ka ei viitsi nii palju joosta. Eile mängu hoos põrutas voodist maha otse vastu seina. Pidamine pisut kehva noh. Õnneks kasutab ka kraapimisposti palju rohkem kui enne (võrreldes eelneva diivani kasutamisega samal eesmärgil). Ka see olukord paistab paranevat seoses küünte kasvamisega.
3. lõpuks tuleb välja tuua see, et kass kräunub. Ja mitte vähe. Kogu aeg käib ringi ja "räägib". Valjuhäälselt. Aga see on ilmselgelt selle pärast, et ta väljendab pahameelt üksijätmise pärast. Ta karjus varem poolpaaniliselt ka siis, kui mina või Maret vetsu läksime aga nüüd piisab nurga taha kadumisest, kui juba nutt lahti. Peale paitusi ja mängimist ta tavaliselt lõpetab üsna kiirelt.
Mina ilmselgelt küll olen ennast haigeks muretsenud, sest eile töölt koju jõudes oli kurk valus ja kehatemperatuur pisut üle 37. Võib olla selle pärast ma eile kassile meeldisingi, olin justkui tema jaoks paar kraadi soojem :P
Jätkame nüüd kassi õhtuga.
22.10 mängud alaku. Eile mängisime me vaid pulga otsas olevate sulgedega. Ajasime seda taga mööda korterit aga seda õige vähe, sest sulehunnikule jahti pidada on palju põnevam. Sai jahitud diivani peal, all ja kõigi nende patjade vahel, hüpatud kallale tugitooli otsast ja hiilitud karpide tagant. Äraväsimise märke ei ilmnenud väga pikka aega. Vahepeal sai hambapesu kõrvale sulest puhatud ja palliga vannis mängitud. Kusjuures eile olid lennud ja jooksud eriti kiired ja kõrged, kuid seega ei väsitanud piisavalt. Siis suundusime magamistuppa ja mängisime väikese karvase palliga, kusjuures siin juhtus ka see voodist allakukkumise lugu. Ja siis, ühtäkki, tuli väsimus. Pärtel ronis aknalauale jahtuma ja Janika tõmbas teki peale. Head ööd!
5.50 Janika ärkas korra, et ehamatusega vaadata mis kell on. Kas ärtus ikka sai pandud? Korras, äratus tunni pärast. Pätu oli selleks ajaks akanalaualt jalgade juurde tudule tulnud (seal magab ka iga öö) ja ronis liikumise peale hoopis teki alla sooja. Seal meeldis niivõrd, et käpad mööda Janika külge mõnust sammusid. Ilmselgelt pidi olema väga mõnus, sest käiku läksid ka küüned ja Janika külg on nüüd täpiline. Aga vasrti tuli jälle uni.
7.00 Äratuskell. Janika pani selle kinni ja uinus taas.
7.30 Pätu kiusab Janikat, et too ülesse tõuseks ja talle süüa annaks. Missioon edukalt täidetud- Janika üleval, toidukauss täis. Paid sai ka, aga mängutuju tuleb peale ja kass läheb palli otsima.
7.49 Janika peab tööle minema. Paneb üleriided selga ja viskab palli koridori teise nurka, väljub uksest.
7.50 Janika on tagasi. Tavapäraselt ununes telefon ja sellele on vaja tagasi järgi tulla. Ebaõnnestunud põgenemiskatse ja taaskord teise nurka lendav karvane pallike. Uks sulgub ja Pätu on jälle üksi.
Mis nüüd?? Ei tea*
* Janikal oli idee panna päevaks läpakast webcam tööle, et saaks vahepeal kassi tegemisi kontrollida, aga seda ei saa Mareti arvutita teha :)
Seda võis juhtuda kahel põhjusel- ma olen piisavalt tõbine ja uni lihtsalt oli nii sügav või, tõenäolisem, Pätu oli täna öösel hea kiisu :)
Tema eilne õhtu:
21.50 keegi krabistab ukse taga võtmetega. Tähendab, tuleb iga hinna eest üritada majast välja joosta. Taaskord poolel teel tabatud, veetakse tuppa ja hakatakse nunnutama. Vastan nurrude ja valju kisaga. "Misasja ta ikkagi veedab terve päeva mujal, nii mulle küll ei meeldi. "
22.00 ühine tubade inspektsioon-kuusk taaskord viltu (mitte pikali!), kõik mööbel jms omal kohal, pool kassimurust hävitatud (või kuhugi teadmatusse kohta peidetud), söögikauss kahjuks ikka pooltäis.
22.05 Kassiliiva ülevaatus: kaks suurt kollast kuhja ja üks pruun. Kõik kiirelt kotti, liiv siledaks ja kast omale kohale. Seekord kõik korras.
Siinkohal pikem peatus kassi tervise juures. Tal on ilmselgelt ebameeldiv üksi kodus olla ja mina olen ka nii mures, sest ta käitub/on viimased päevad kuidagi imelik.
1. kaka on liiga vedel- mitte lahti aga kohati supine. Kuna tubli üksioleku kiituseks sai antud hapukoort ja konservi, mis mõlemad võivad kõhulahtisust tekitada, siis nüüd premeerin kassi vaid nunnutamisega ja jälgin ta liivakasti. Paistab, et taaskord vaid krõbinate söömine aitab.
Reede õhtul tuli kakamise järel väike veretilk ka, aga seda pole kordunud ja kõht paistab korda saavat, sest laupäevaks oli kõik juba poole parem, kuigi toidukass oli kojutuleku ajaks ikka veel täis. Aga seda seletab jõuludeks saadud söögipall, kust krõbinaid palju põnevam kätte saada on :)
2. kõrgustesse ronitakse tunduvalt loiumalt- siinkohal on ilmselt süüdi see, et me enne jõule tegime proovi kassi küünte lõikamisega. Väga hästi tuli välja, Pätu üldse ei protesteerinud ja ausalt öeldes ei teinud ta minu arust teist nägugi. Nüüd kukub ta palju tihemini diivani ja tugitooli otsast alla ja mängides ka ei viitsi nii palju joosta. Eile mängu hoos põrutas voodist maha otse vastu seina. Pidamine pisut kehva noh. Õnneks kasutab ka kraapimisposti palju rohkem kui enne (võrreldes eelneva diivani kasutamisega samal eesmärgil). Ka see olukord paistab paranevat seoses küünte kasvamisega.
3. lõpuks tuleb välja tuua see, et kass kräunub. Ja mitte vähe. Kogu aeg käib ringi ja "räägib". Valjuhäälselt. Aga see on ilmselgelt selle pärast, et ta väljendab pahameelt üksijätmise pärast. Ta karjus varem poolpaaniliselt ka siis, kui mina või Maret vetsu läksime aga nüüd piisab nurga taha kadumisest, kui juba nutt lahti. Peale paitusi ja mängimist ta tavaliselt lõpetab üsna kiirelt.
Mina ilmselgelt küll olen ennast haigeks muretsenud, sest eile töölt koju jõudes oli kurk valus ja kehatemperatuur pisut üle 37. Võib olla selle pärast ma eile kassile meeldisingi, olin justkui tema jaoks paar kraadi soojem :P
Jätkame nüüd kassi õhtuga.
22.10 mängud alaku. Eile mängisime me vaid pulga otsas olevate sulgedega. Ajasime seda taga mööda korterit aga seda õige vähe, sest sulehunnikule jahti pidada on palju põnevam. Sai jahitud diivani peal, all ja kõigi nende patjade vahel, hüpatud kallale tugitooli otsast ja hiilitud karpide tagant. Äraväsimise märke ei ilmnenud väga pikka aega. Vahepeal sai hambapesu kõrvale sulest puhatud ja palliga vannis mängitud. Kusjuures eile olid lennud ja jooksud eriti kiired ja kõrged, kuid seega ei väsitanud piisavalt. Siis suundusime magamistuppa ja mängisime väikese karvase palliga, kusjuures siin juhtus ka see voodist allakukkumise lugu. Ja siis, ühtäkki, tuli väsimus. Pärtel ronis aknalauale jahtuma ja Janika tõmbas teki peale. Head ööd!
5.50 Janika ärkas korra, et ehamatusega vaadata mis kell on. Kas ärtus ikka sai pandud? Korras, äratus tunni pärast. Pätu oli selleks ajaks akanalaualt jalgade juurde tudule tulnud (seal magab ka iga öö) ja ronis liikumise peale hoopis teki alla sooja. Seal meeldis niivõrd, et käpad mööda Janika külge mõnust sammusid. Ilmselgelt pidi olema väga mõnus, sest käiku läksid ka küüned ja Janika külg on nüüd täpiline. Aga vasrti tuli jälle uni.
7.00 Äratuskell. Janika pani selle kinni ja uinus taas.
7.30 Pätu kiusab Janikat, et too ülesse tõuseks ja talle süüa annaks. Missioon edukalt täidetud- Janika üleval, toidukauss täis. Paid sai ka, aga mängutuju tuleb peale ja kass läheb palli otsima.
7.49 Janika peab tööle minema. Paneb üleriided selga ja viskab palli koridori teise nurka, väljub uksest.
7.50 Janika on tagasi. Tavapäraselt ununes telefon ja sellele on vaja tagasi järgi tulla. Ebaõnnestunud põgenemiskatse ja taaskord teise nurka lendav karvane pallike. Uks sulgub ja Pätu on jälle üksi.
Mis nüüd?? Ei tea*
* Janikal oli idee panna päevaks läpakast webcam tööle, et saaks vahepeal kassi tegemisi kontrollida, aga seda ei saa Mareti arvutita teha :)
laupäev, 26. detsember 2009
Hommikud
Meie hommikud on täpselt sellised.
Täiesti õudne, kuidas tahaks korralikku ja järjepidevat 8tunnilist und näha.
Kuna ma olen pühade ajal 12 tunnistes vahetustes ja Maret on Tallinnas vanemate juures, siis kass on päeval üksi kodus. Igavusest teevad kassid kahte asja- magavad või viivad ellu uskumatuid lollusi. Õnneks ei ole meie kass viimase rada veel läinud ja jookseb kogu aeg uksele vastu Härra Unisena. Seetõttu ei ole öö tema jaoks magamiseks. Seetõttu ei ole öö magamiseks minulgi. Õudne ma ütlen!
Täiesti õudne, kuidas tahaks korralikku ja järjepidevat 8tunnilist und näha.
Kuna ma olen pühade ajal 12 tunnistes vahetustes ja Maret on Tallinnas vanemate juures, siis kass on päeval üksi kodus. Igavusest teevad kassid kahte asja- magavad või viivad ellu uskumatuid lollusi. Õnneks ei ole meie kass viimase rada veel läinud ja jookseb kogu aeg uksele vastu Härra Unisena. Seetõttu ei ole öö tema jaoks magamiseks. Seetõttu ei ole öö magamiseks minulgi. Õudne ma ütlen!
neljapäev, 24. detsember 2009
PS! Pätu on tegelikult koer
Tal on selline mäng, et ta toob sulle palli ja siis sa pead selle kaugele koridori viskama, et ta saaks sellele järgi joosta ja tagasi peopesale tuua. Selline mäng võib kesta vabalt kümmekond minutit ja kui jätta pall viskamata, siis on njäud kohe kiired tulema
Haukumist ta veel selgeks ei ole saanud, kuigi Maret vahepeal õpetab :D
teisipäev, 22. detsember 2009
7 sammu puhta pesuni Janika, Mareti ja Pätu moodi
1. Janika ja Maret leidsid, et täna on hea päev pesu pesemiseks.
2. Maret asus pesu sorteerima, Pätu jätkas oma uue mänguasjaga mängimist
3. Märgates, et pesupesemine päevakorras, vaatas Pätu üle, kas pesumasin on seest ja väljast ikka töökorras.
4. Inspektor Pärtel andis Maretile loa pesulaadung sisse laadida ja vaatas igaks juhuks veel kõik üle.
5. Seejärel inspekteeris Pärtel üle ka pesukorvi- kas kõik ikka sai pessu ja õigesti sorteeritud. Ühtegi halvakspanevat mjäud ei kostunud- seega ilmselt läks kõik õnneks.
6. Kui pesumasin pesemise lõpetas, oli Pätu kohe platsis. Aitas pesu masinast kuivatusrestile, inspekteeris taaskord kõik üle. Nagu näha, siis järelkontroll oli põhjalik
7. Seejärel vaatas Pätu üle ka pesumasina sisemuse- et kas kõik ikka sai korralikult kuivama ja ega miskit kahe silma vahele ei jäänud. Teatavasti kassidele vesi ei meeldi ja Pätu on kass. Tema üllatunud häiritust me taaskord trumliruumi hüppamisel ei näita. Teie enda huvides
pühapäev, 20. detsember 2009
Lund sajab!!!
Nagu TV3 täna ütles, siis lumehelbed pole kaerahelbed ja nemad tulevad maha tasa-tasa. Nii vahva on neid taga ajada!
Tere, mina olen Pätu
Mina olen Pätu ja see siin saab olema minu blogi.
Enne igapäevaste tegemiste ülestähendamist on asjakohane anda väike ülevaade paari kuu saavutustest.
Sünnipäevaks on mul passi märgitud 1. august ja paari kuusena sattusin Valga varjupaika, kust varsti viidi mind Tartu hoiukodusse ja sealt edasi Janika ja Mareti koju. Nüüd olen ma nendga koos veetnud viimased 20 päeva ja pean tõdema, et elul pole kohe üldse midagi viga. Iga päev on toidukauss korralikult puhas ja süüa täis, liivakastis on hästi mõnusalt palju liiva ja junnihunnikud kaovad imeväel iga õhtu. Pai saab küsimise peale kogu aeg, piisab vaid kumbagi lähedusse ronida, kui juba kuskilt sügatakse-paitatakse. Vastutasuks löön ma hästi palju nurru, mõnikord rõõmust ka lihtsalt niisama ilma paita. Hommikuti ollakse eriti pailahked, sest siis ronin ma neile kõhu peale ja neile see väga meeldib.
Uues kodus on ruumi palju ja mänguvõimalusi tohutult. Mängitakse minuga iga päev, tihti mitu korda päevaski. Külalisi käib ka tihedalt, seega on uusi mängukaaslasi tüdimuseni. Mänguasjadega on hetkel kehvamad lood, sest peale lemmikhiire hävitamist ja pulgaga mänguasjade mitmekordset pooldumist on valikuvõimalus pisut väiksem. See-eest toodi mulle paar päeva tagasi lisaks paarile uuele mänguasjale ka kandekott, kus sees on hästi soe ja mõnus pugeda ja üleeile toodi kõigi kõrgele peidetud lillepottide asemele suur uhke kuusepuu. Seda on hea närida ja sinna alla hea peita. Ega nad kohe ei märkagi, et ma jälle pättuse peal väljas olen ja siis saab tükk aega omaette puuokstega mängida. Aga kui märkavad, siis on pidu läbi. Ma paar korda suutsin juba puu ümber kukutada, seega hoitakse silma peal ja enam mööda puud ronida ei õnnestu. Aeg-ajalt üritan uuesti, aga siiani edutult.
Täna anti mulle jälle uus mänguasi. Paar lemmikkasti ja mänguasja ootavad oma mängukorda kapi otsas aga see uus on tänaseks just põnev. Ta on selline ümmargune kera, mille sees on hiir. Aga see hiir on kummi otsas ja seetõttu on nii, et kui ma ta kätte saan ja välja sikutan, siis varsti on see jälle seal sees tagasi ja ma pean uuesti otsast peale hakkama. Nii mõnus uus mänguasi. :)
Paar pilti kah minu tegemistest:
Enne igapäevaste tegemiste ülestähendamist on asjakohane anda väike ülevaade paari kuu saavutustest.
Sünnipäevaks on mul passi märgitud 1. august ja paari kuusena sattusin Valga varjupaika, kust varsti viidi mind Tartu hoiukodusse ja sealt edasi Janika ja Mareti koju. Nüüd olen ma nendga koos veetnud viimased 20 päeva ja pean tõdema, et elul pole kohe üldse midagi viga. Iga päev on toidukauss korralikult puhas ja süüa täis, liivakastis on hästi mõnusalt palju liiva ja junnihunnikud kaovad imeväel iga õhtu. Pai saab küsimise peale kogu aeg, piisab vaid kumbagi lähedusse ronida, kui juba kuskilt sügatakse-paitatakse. Vastutasuks löön ma hästi palju nurru, mõnikord rõõmust ka lihtsalt niisama ilma paita. Hommikuti ollakse eriti pailahked, sest siis ronin ma neile kõhu peale ja neile see väga meeldib.
Uues kodus on ruumi palju ja mänguvõimalusi tohutult. Mängitakse minuga iga päev, tihti mitu korda päevaski. Külalisi käib ka tihedalt, seega on uusi mängukaaslasi tüdimuseni. Mänguasjadega on hetkel kehvamad lood, sest peale lemmikhiire hävitamist ja pulgaga mänguasjade mitmekordset pooldumist on valikuvõimalus pisut väiksem. See-eest toodi mulle paar päeva tagasi lisaks paarile uuele mänguasjale ka kandekott, kus sees on hästi soe ja mõnus pugeda ja üleeile toodi kõigi kõrgele peidetud lillepottide asemele suur uhke kuusepuu. Seda on hea närida ja sinna alla hea peita. Ega nad kohe ei märkagi, et ma jälle pättuse peal väljas olen ja siis saab tükk aega omaette puuokstega mängida. Aga kui märkavad, siis on pidu läbi. Ma paar korda suutsin juba puu ümber kukutada, seega hoitakse silma peal ja enam mööda puud ronida ei õnnestu. Aeg-ajalt üritan uuesti, aga siiani edutult.
Täna anti mulle jälle uus mänguasi. Paar lemmikkasti ja mänguasja ootavad oma mängukorda kapi otsas aga see uus on tänaseks just põnev. Ta on selline ümmargune kera, mille sees on hiir. Aga see hiir on kummi otsas ja seetõttu on nii, et kui ma ta kätte saan ja välja sikutan, siis varsti on see jälle seal sees tagasi ja ma pean uuesti otsast peale hakkama. Nii mõnus uus mänguasi. :)
Paar pilti kah minu tegemistest:
Selline olin ma Valga varjupaigas. Janika vaatas kohe, et nii uudishimulik ja tubli kass ja hakkas Maretile ajama, et võtame tema.
Ja selline olin ma pesaleidja kodulehel. Paljulubav mängulust andis juba rohelise tule, et Maret ja Janika mind hoiukodusse vaatama tuleksid. Kui nad tulid, siis ma olin hästi tubli. Mängisin nendega päris pikalt ja siis keerasin magama. Ja kui Janika mu Mareti sülle tõstis, siis tõmbasin kõige armsamasse kerasse, mis ma oskasin, ja lõin hästi kõvasti nurru. Kui Maret veel mu kõrvatagust sügama hakkas, siis oli kohe selge, et varsti saan ma päris oma koju.Silmad jäid mul küll haigeks ja ma pidi hoiukodusse kauemaks jääma, aga kui mind lõpuks 1. detsembril Janika ja Mareti juurde viidi, siis oli küll tore.
Janika pidi siis tööreisile minema ja me jäime Maretiga koos terveks nädalaks kahekesi koju. Kogu nädala ma katsetasin, et mida ma teha võin ja mitte. Selgeks sai, et taimi närida ei lubata. Samas, öösel ei keelanud mind keegi. Seetõttu otsustasin ma näiteks köögitaime lehti närida ajaviiteks öösel kella kolme paiku. Siis toodi minu lemmik aknalauale kassimuru ja selle söömist ei keela mul keegi.Toidulauale ka ei lubatud ronida. Ja diivanit ei tohi ka kraapida. Õnneks toodi mulle kohe esimesel päeval kraapimispuu ja pärast teine veel ja kui ma diivanile küüned sisse lõin, siis tuletati meelde, et selleks on ju seesama kraapimispuu. Nüüd ma käin kogu aeg seal kraapimas, sest riielda saada pole üldse tore.
Aga Maretiga oli mul tore ja kuna ta on olnud tegelikult koerausku siiani, siis ma pean talle eriti usinalt pugema. See tuleb mul ilmselgelt hästi välja, sest kogu aeg saan ma tema käest mõnusalt sügada. Vastutasuks aitan ma tal näiteks õppida- trükin klavatuuril ja soojendan õpikut. Või nurrun süles, kui eksamimaterjal selgeks ei taha saada :)
Muudes kodutöödes aitan ka- pesupesemine on mu eriline lemmik. Vannituba üldse meeldib mulle- tänu põrandaküttele on seal kogu aeg soe ja vann on mõnusalt suur. Õhtuti, kui teised hambaid pesevad, siis mina võtan oma palli ja mängin sellega vannis. Ikka üles ja alla ja vahepeal vannist välja ka. 
Aga ma kardan, et ma varsti enam ei mahu niimoodi mängima. Sest kaalus olen ma juurde võtnud juba pool kilo ehk nüüdseks olen siis 2 kilone kassijurakas. Pikkust on ka juures, kuid kui palju täpsemalt, seda me veel ei tea, sest mõõtmine on jube tobe ja siiani pole ma väga vastutulelik olnud selles suhtes. Igaljuhul saba on mul 23 cm pikk ja koos saba ja vurrudega oli kogupikkus juba üle 70 cm.
Vot nii. Minu esimesed päevad said ülevaatlikult nüüd kirja.
Igapäevased saavutused kanname sisse lühemalt, siis on hea jälgida. Tulge lugema ja pilte kaema!
Seniks kõigile üks eriti mõnus nnnnnuuuuurrrrrrrrrr
Tellimine:
Postitused (Atom)