esmaspäev, 22. veebruar 2010

ajalugu

Alustame sellest, et Pätu on palju suurem ja raskem ja ilma munadeta :)
Sellest tulenevalt on ta nüüd palju nunnum.

Mis vahepeal juhtunud on:
1. Pätu on kaks korda aknast alla kukkunud, otseloomulikult õhtul kui me juba voodis, otseloomulikult kui olime juba magamisriietes, otseloomulikult oli akna all lumehang ja otseloomulikult oli õues külm, eriti pidžaamas!
2. Pätu tuli just praegu esimest korda Mareti sülle, ise!!!
3. Pole kohta selles korteris, mida Pätu poleks vallutanud. Väga osavalt on selgeks saanud nipid, kuidas kasutada pesumasinat ja ust, et saada lae all asuvasse panipaika. või hoopis, kuidas osavalt külmkapi ees kummardavalt inimeselt hoovõtuga külmkapi peale saada. või hoopis, kuidas korterisse sisenevat/lahkuvat inimest ehmatada sellega, et talle kukile või veel hullem, kõigi nelja käpaga rindu kinni hüpata. Eriti 'meeldib' see külalistele.
4. Pätu on tõeline IT poiss. Meilegi arusaamatult oskab ta läpakal asju ja lühiklahve, mida meie ei oska. Parim näide sellest - juhus, kus keeras kogu läpaka pildi tagurpidi :) Googletalkis oskab ta ka väga hästi chattida ning kui Maret või Janika liiga kaua arvuti taha on jäänud, siis ta tuleb ja paneb selle lihtsalt kinni või keerab sooja kõvaketta peale magama.
5. Kuuest taimest kaks on välja surnud, ülejäänud püüavad veel elus püsida.
6. Kõikide meie sõprade südamed on vallutatud, eriti Kerttu, aga viimane on ka vastupidi Pätu südame vallutanud. Teisi sõpru ei maksa siiski alahinnata.
7. Ühine heameel on selle üle, et Pätu armastab veel samas voodis magada. Öövahetuse järgselt on see eriti mõnus.
8. Magades ei pane ta tihti ikka veel silmi kinni, üpriski rõve :P
9. Ideaalselt on omandatud söögi nõudmise oskused
10. Nurr on ikka sama vali
11. Ideaalselt on omandatud ka meie öösel üles saamise trikid: piisab vaiba närimisest, lambi hävitamisest, nõude maha kukutamisest, riiulist asjade alla ajamisest, jalga kinni hüppamisest, prügikasti ümberajamisest, jalanõude agressiivsest hävitamisest või lihtsalt vannis pähkliga mängimisest.
12. Nagu juba üteldud, siis uueks hävitamisobjektiks on kujunenud paberist põrandalamp, sellest pole varsti enam midagi alles.
13. Koju tulles tuleb ikka esimese asjana kass sülle võtta ja temaga mööda korterit ringi käia, muidu saab väga halvakspanu täis pilgu ja häälte osaliseks
14. Pätu ei armasta sokolaadi aga armastab õlut. Olenemata tema püüdlustest ei saa ta kumbagi! See eest saab ta palavalt armastatud krõbinaid, mille kõrval isegi konservid peavad ootama! Aga korra on ta saanud ka aurutatud lõhet ja seda eelkõige oma jahioskuste tõttu :P
15. Pätu lemmiktegevuseks on jätkuvalt mängimine! Seda saab teha üksi ja koos teistega ja peaasi, et niikaua kuni jaks nii otsas, et jalapealt ümber kukub, mõnikord isegi kauem. Lemmikmänguasjad/mängud - nöörijupp, jublakas - ühe toki otsas olnud mänguasja jäänuk, oma saba, meie juuksed, paberilehed, poolik pesulõks, pähklid, vatitups, jalanõud, laser, kiletaskud, kilekotid (peaasi, et saaks sisse ronida ja krõbiseks hästi), tapeet, taimed, meie jalad ja käed, riidekapis rippuvad riided, kotid, helkurid ning kõige lõpuks siis kassimänguasjad nagu näiteks toki otsas suled, hiired - pärisnahast!, koertenärimispulk -pühvlinahk, pall - eriti vannis. Eelmisel esmaspäeval tõi Janika Pätule Tallinnast pärisnahast hiire (mis tartus on defitsiitne), see oli juba järgmiseks hommikuks ära hävitatud, ainult plastmassist silmad olid hommikuks voodi äärel.
16. Veepritsi kardab õnneks ikka veel.
17. Kaaluks on tänaõhtuse seisuga 3,3 kg
18. Pätu on jätkuvalt meiega väga rahul ja ta oskab ikka veel väga nunnu olla, munadega isegi veel nunnum ja Maret ja Pätu mängivad iga päev väga palju ja Janika ja Pätu on kaisusõbrad, sest Janikat öösel ei närita, isegi kui ta oma varbaid liigutab, rünnatakse ikka Maretit :O

Me nüüd püüame tihedamini seda blogi täiendada.

teisipäev, 16. veebruar 2010

ilma...

Pätu käis täna arstionu juures ja nüüd oleme me kõik kolm ilma kottideta :P

hetkel läheb kogu tähelepanu narkoosi ületamiseks ja mööda korterit ringi ukerdamiseks. kohe kui järelvalve enam vajalik ei ole, paneme siia pikema ülevaate kassi tervisest, mõõtudest, vahepealsetest tegevustest, süvenenud kiuslikest pättustest ja osavatest õhulendudest ning armsatest pugejaslikest hetkedest. piltliku ülevaate tagab korralik veel avaldamata fotokogu.

jääge kuuldele!

neljapäev, 28. jaanuar 2010

Õlireostus

Pätu paneb teinekord ikka uutesse olukordadesse. Täna saavutas ta enda jaoks uue kõrguse - nimelt köögikapi pealse. Seal on meil aga õlid, üks pudel õnnestus Pätul maha ajada ja nii saingi mina uut asja õppida. Nimelt kuidas saada veerand liitrit õli kiirelt ja lihtsalt põrandalt koristatud, enne kui seda kõik kohad täis on. Algul ei saanud kohe üldse hakkama, pigem sai Pätu rohkem koristatud, nimelt ta hakkas hullupööra seda limpsima.
Kui ma aga sooda appi võtsin, siis sai kergelt koristatud. Seega sooda õlile ning tuleb ideaalselt põrandalt ära, tohutu libedaks jäi ainult, selle vea parandas Fairy.
Nüüdsest tuleb siis juba kapipealsed üle vaadata.

kolmapäev, 20. jaanuar 2010

teisipäev, 19. jaanuar 2010

Ideaalne käsikiri *

On õhtu, kell on juba üle kümne ja nii Maret kui Janika parima meelega magaks juba. Päev on olnud pikk, aga lõppu veel ei paista, sest asjatoimetusi peab sellesse päeva mahtuma veel palju.

Pätu askeldab omaette koridoris.

Maret tõuseb laua tagant, liigub rahulikul sammul toa ukseni, vaatab otse Pätu poole ja lausub pehmel hääletoonil: " Tule ära"
Pätu vaid silmitseb oma kõnetaja poole.
Taaskord kajab pehmel toonil "Tule ära, Pätu."
Pätu vaid jõllitab oma kõnetaja poole.
Juba on tunda pahameelt, kui kõlab järjekordne"Tule ära!" "Tule ära! Ei vaata kõrvale, kui ma sinuga räägin!"
Hääletoon on juba üpris vali, kui lõpuks kõlab kuri " Tule ära!"
Pätu vaatab kõnetaja poole, kuid ei lahku oma postilt ega näita välja mingitki kavatsust jalanõude närimine lõpetada.

Maret teeb need paar sammu jalanõude riiulis istuva kassini, haarab ta kaenlasse ja lausub pehmel toonil "Ei tohi". Seejärel suundub ta taaskord suurde tuppa, paneb kassi ta tugitoolile ja istub ise tagasi laua taha 8 klassi kontrolltöösid parandama.


Janika istub ikka veel toas diivanil ja muigab kogu situatsiooni üle.

----
* Soovitatav lugeda sooja teetassi ja kuuma kaminaleegi kõrvale. Nende puudumisel tuleb kompentseerida loosse sisseelamine hea kujutlusvõimega

esmaspäev, 18. jaanuar 2010

Kass ja moos

Pätu ja moosi vahel on selline kummaline sõprus.
Võimalusel kasutab ta alati juhust ja üritab üle limpsida kõik moosipurgid ja nende kaaned. Selleks käib ta isegi kraanikausis nõusid limpsimas.

Täna, kui ma hommikusööki sõin, hüppas ta nii järsku lauale, et ma reageerida ei jõudnudki. Tema ka mitte, sest maandus ta esikäppadega otse minu moosikuhjaga pudrumäes. Kleepuvate jälgede rada viib hetkel häiritud kassini, kes aru ei saa, miks laud nii kiivalt temast kinni hoida tahab. Pesuralli algas jälle :)

laupäev, 16. jaanuar 2010

Kudumine ning trenn Pätuga

Pätu on viimasel ajal tegelenud sellise asjaga nagu minu elu raskeks tegemisega, täpsemalt üteldes kassidele tõesti meeldivad lõngakerad ning järelikult ka see, kui mina koon.

Õnneks on olemas olnud enamasti Janika, kes Pätu lihtsalt eemaldab :)

Kuna ma pole saanud mujale vahepeal pilte üles panna, siis panen ka soki valmimise protsessi siia üles. Sel hetkel, kui kanda tegin, Janika ja Pätu magasid, seega sain rahulikult kanna valmis.

Kui järgmine õhtu kätte jõudis, siis Pätu enam ei maganud. Janika ka mitte ja siis ta klõpsis pilte ja nautis, kuidas käib lõnga järamine, mille ta muide ka katki tegi. Pätu järas mu lõnga katki veel päris mitu korda, seetõttu ongi mu sokk nii sõlmiline.

Aga olenemata Pätu pingutustest said sokid valmis :)

Trenni tegemisest kahjuks pilte pole, sest fotokas on ikka Teele käes, aga tuli välja, et Pätule meeldib see, kui mina käin kepikõndi tegemas. Täna nimelt käisin jälle üle pika aja. Tegelikult esimest korda Pätu meie juures oleku ajal ning pärast venitusi ning harjutusi teha oli päris keeruline. Nimelt tegin neid vahepeal lisaraskusega, sest Pätule väga meeldis kõnnikeppi taga ajada ning sellele kallale hüpata.

neljapäev, 14. jaanuar 2010

Ta tegi seda jälle!

Maret läks hommikul kooli ja mina istusin seejärel korraks arvuti taha ja kohe kohe oli ka Pätu jälle minu süles. Nõudis sügamist ja keeras siis mõnusasti sülle magama. Kena veerandtundi pidasime vastu. Nii vahva!- sellest kassist võib veel asja saada :)


PS! Eile pesime me õhtul koos nõusid. Süsteem käis nii, et tema inspekteeris kraanikausi kõrval istudes minu pesemistöö kvaliteeti ning kõige lõpuks limpsis veel nõud üle ka.
Ja õhtul käis ta laua peal (kuhu tal lubatud minna ei ole!) ja näris sooja shokolaadikooki. Hambajäljed süüd tõestamas nägid siiski rohkem välja nagu hiir oleks kallal käinud.

Kui me veel midagi põnevat teeme, siis raporteerime ka. Pilte kahjuks lisada ei saa, sest fotokas on mu õe käes. Väikse vihjena, et nädalavahetusel on oodata Pätu ja Mareti postitusi, sest siis jäävad nad koju kahekesi.

kolmapäev, 13. jaanuar 2010

Pätu & Janika

Selja taga on nüüd kaks ööevahetuse päeva- seega esmaspäevase ja teisipäevase päeva magasin ma pool päeva maha. Pätu oli kaisus, valvas und ja püüdis samas tempos kaasa magada. Õnnestunult, sest ärkasime mõlemal päeval alles Mareti kojutuleku peale. Hämmastaval kombel jagus meil mõlemal piisavalt und ka korralikuks öiseks unenägude seeriaks.

Täna on Maret terve päeva koolis olnud ja me kahekesi kodus. Pesime pesu ja panime kuivama, viimase ajal magas Pätu soojas pesumasina trümlis; siis keelasin mina tal kuiva pesu otsas ronida ja taime närida. Pahameele leevendamiseks lubasin tal jälle avatud aknast värket õhku nuusutada. See talle meeldib. Kahju ainult, et ilmad nii külmad on.
Seejärel kuulasime me Inest ja kudusime sokki. Teisiti öeldes käis Pätu kogu aeg lõngu närimas ja varastamas. Ise muidugi lõngasid sassi ajades ja ise selle keskel segadusse sattudes. Mina üritasin üle Inese EI hüüda. Lõpuks läks Pätu tugitooli tudule ja mina jõudisn sokiga tänase eesmärgini.

PS! Täna juhtus teist korda meie pere väike ime, nimelt tuli Pätu ise minu sülle magama.
Teiste kasside puhul on ilmselt tavapärane, et see süles magab, aga meie oma teeb seda vaid siis, kui ta ise sülle tõsta. Täna tuli ta minu sülle aga päris omal initsatiivil :)

neljapäev, 7. jaanuar 2010

Närvikõdi

Kuidas tuua igapäevaellu, kus kass juba olemas, uut närvikõdi?
Vahetada voodilina siis, kui kass on mängutujus.
Kiire reageerimine on siinkohal ülioluline osa väheste vigastuste tekkimisel.
Nende vältimine seekord ei õnnestunud.
PS! Kass on igavene pugejas! Maretile! Aga täna tuli ise minu sülle.

kolmapäev, 6. jaanuar 2010

Värsked uudised

Kinnitame, et meiega on kõik korras :)
Janikal on töö juures kiire, sest ilmselgelt on masu paariks päevaks üle läinud.
Maretil on sessi kiire, sest ilmselgelt kõike viimasel hetkel ei jõua. Kuigi midagi pole viimaseks minutiks jäänud ju.
Pätul on kiire, sest lollused ei juhtu ju iseenesest ja neid tuleb ikka juurde õppida.
Reede õhtuga peaks kiire aeg paariks päevaks mööda saama, siis anname väikese ülevaate Pätu tegemisest. Niipalju võib kiirelt öelda, et lopsakas draakonipuu pole seda enam mitte, lõngad on igati tänuväärsed mänguasjad ning Pätu on juba kolm korda õues jalutamas käinud. Seda siis oma transportkotis, mida ta ilmselgelt armastab. Lisaks on Pätu üle võtnud äratuskella assistendi töö ja peale äratuskella helinat on ta nagu kellavärk küüntega külge mööda jooksmas.
Hommikul, päeval ja õhtul poeb ta Maretile ja Janika peab leppima kadedusega ning hootiste hellusehoogudega nt koju jõudes. Magav Janika pole ilmselgelt nii huvitav, kui sokki koov Maret, seega on süü ikka Janikal endal.
Pidage vastu. Me üritame ka!
Janika & Maret & Pätu

esmaspäev, 28. detsember 2009

Pasteet

Täna hommikul suurde tuppa jalutades leidsin põrandalt pasteedi.
Selle sama pasteedi, mis ma eile kotti unustasin.
Õnneks Pätu veel nii osav ei ole, et oskaks neid karpe avada. :D

pühapäev, 27. detsember 2009

Ära anda draakonipuu

Puu on tõsiselt räsitud ja pooleldi söödud ja kes teab, mida kõike temaga veel pool päeva tehtud on. Ilmselt ühtegi tervet lehte puul ei leidu. Puu healolu nimel ei ole ilmselt tark teda enam Pätuga üksi koju jätta.


PS! Ma tulin täna kolm tundi varem koju ja kass kasutas need tunnid 100% ära, et mängida ja paitusi saada. Enamikus siiski esimene variant. :)
Õnneks juba varsti tuleb Maret koju ja saab ka temaga palli loopida.

Huraaaaaaaaaaaa!!!

Ma sain täna magada.
Seda võis juhtuda kahel põhjusel- ma olen piisavalt tõbine ja uni lihtsalt oli nii sügav või, tõenäolisem, Pätu oli täna öösel hea kiisu :)

Tema eilne õhtu:
21.50 keegi krabistab ukse taga võtmetega. Tähendab, tuleb iga hinna eest üritada majast välja joosta. Taaskord poolel teel tabatud, veetakse tuppa ja hakatakse nunnutama. Vastan nurrude ja valju kisaga. "Misasja ta ikkagi veedab terve päeva mujal, nii mulle küll ei meeldi. "
22.00 ühine tubade inspektsioon-kuusk taaskord viltu (mitte pikali!), kõik mööbel jms omal kohal, pool kassimurust hävitatud (või kuhugi teadmatusse kohta peidetud), söögikauss kahjuks ikka pooltäis.
22.05 Kassiliiva ülevaatus: kaks suurt kollast kuhja ja üks pruun. Kõik kiirelt kotti, liiv siledaks ja kast omale kohale. Seekord kõik korras.

Siinkohal pikem peatus kassi tervise juures. Tal on ilmselgelt ebameeldiv üksi kodus olla ja mina olen ka nii mures, sest ta käitub/on viimased päevad kuidagi imelik.
1. kaka on liiga vedel- mitte lahti aga kohati supine. Kuna tubli üksioleku kiituseks sai antud hapukoort ja konservi, mis mõlemad võivad kõhulahtisust tekitada, siis nüüd premeerin kassi vaid nunnutamisega ja jälgin ta liivakasti. Paistab, et taaskord vaid krõbinate söömine aitab.
Reede õhtul tuli kakamise järel väike veretilk ka, aga seda pole kordunud ja kõht paistab korda saavat, sest laupäevaks oli kõik juba poole parem, kuigi toidukass oli kojutuleku ajaks ikka veel täis. Aga seda seletab jõuludeks saadud söögipall, kust krõbinaid palju põnevam kätte saada on :)
2. kõrgustesse ronitakse tunduvalt loiumalt- siinkohal on ilmselt süüdi see, et me enne jõule tegime proovi kassi küünte lõikamisega. Väga hästi tuli välja, Pätu üldse ei protesteerinud ja ausalt öeldes ei teinud ta minu arust teist nägugi. Nüüd kukub ta palju tihemini diivani ja tugitooli otsast alla ja mängides ka ei viitsi nii palju joosta. Eile mängu hoos põrutas voodist maha otse vastu seina. Pidamine pisut kehva noh. Õnneks kasutab ka kraapimisposti palju rohkem kui enne (võrreldes eelneva diivani kasutamisega samal eesmärgil). Ka see olukord paistab paranevat seoses küünte kasvamisega.
3. lõpuks tuleb välja tuua see, et kass kräunub. Ja mitte vähe. Kogu aeg käib ringi ja "räägib". Valjuhäälselt. Aga see on ilmselgelt selle pärast, et ta väljendab pahameelt üksijätmise pärast. Ta karjus varem poolpaaniliselt ka siis, kui mina või Maret vetsu läksime aga nüüd piisab nurga taha kadumisest, kui juba nutt lahti. Peale paitusi ja mängimist ta tavaliselt lõpetab üsna kiirelt.

Mina ilmselgelt küll olen ennast haigeks muretsenud, sest eile töölt koju jõudes oli kurk valus ja kehatemperatuur pisut üle 37. Võib olla selle pärast ma eile kassile meeldisingi, olin justkui tema jaoks paar kraadi soojem :P
Jätkame nüüd kassi õhtuga.

22.10 mängud alaku. Eile mängisime me vaid pulga otsas olevate sulgedega. Ajasime seda taga mööda korterit aga seda õige vähe, sest sulehunnikule jahti pidada on palju põnevam. Sai jahitud diivani peal, all ja kõigi nende patjade vahel, hüpatud kallale tugitooli otsast ja hiilitud karpide tagant. Äraväsimise märke ei ilmnenud väga pikka aega. Vahepeal sai hambapesu kõrvale sulest puhatud ja palliga vannis mängitud. Kusjuures eile olid lennud ja jooksud eriti kiired ja kõrged, kuid seega ei väsitanud piisavalt. Siis suundusime magamistuppa ja mängisime väikese karvase palliga, kusjuures siin juhtus ka see voodist allakukkumise lugu. Ja siis, ühtäkki, tuli väsimus. Pärtel ronis aknalauale jahtuma ja Janika tõmbas teki peale. Head ööd!
5.50 Janika ärkas korra, et ehamatusega vaadata mis kell on. Kas ärtus ikka sai pandud? Korras, äratus tunni pärast. Pätu oli selleks ajaks akanalaualt jalgade juurde tudule tulnud (seal magab ka iga öö) ja ronis liikumise peale hoopis teki alla sooja. Seal meeldis niivõrd, et käpad mööda Janika külge mõnust sammusid. Ilmselgelt pidi olema väga mõnus, sest käiku läksid ka küüned ja Janika külg on nüüd täpiline. Aga vasrti tuli jälle uni.
7.00 Äratuskell. Janika pani selle kinni ja uinus taas.
7.30 Pätu kiusab Janikat, et too ülesse tõuseks ja talle süüa annaks. Missioon edukalt täidetud- Janika üleval, toidukauss täis. Paid sai ka, aga mängutuju tuleb peale ja kass läheb palli otsima.
7.49 Janika peab tööle minema. Paneb üleriided selga ja viskab palli koridori teise nurka, väljub uksest.
7.50 Janika on tagasi. Tavapäraselt ununes telefon ja sellele on vaja tagasi järgi tulla. Ebaõnnestunud põgenemiskatse ja taaskord teise nurka lendav karvane pallike. Uks sulgub ja Pätu on jälle üksi.
Mis nüüd?? Ei tea*

* Janikal oli idee panna päevaks läpakast webcam tööle, et saaks vahepeal kassi tegemisi kontrollida, aga seda ei saa Mareti arvutita teha :)

laupäev, 26. detsember 2009

Hommikud

Meie hommikud on täpselt sellised.


Täiesti õudne, kuidas tahaks korralikku ja järjepidevat 8tunnilist und näha.

Kuna ma olen pühade ajal 12 tunnistes vahetustes ja Maret on Tallinnas vanemate juures, siis kass on päeval üksi kodus. Igavusest teevad kassid kahte asja- magavad või viivad ellu uskumatuid lollusi. Õnneks ei ole meie kass viimase rada veel läinud ja jookseb kogu aeg uksele vastu Härra Unisena. Seetõttu ei ole öö tema jaoks magamiseks. Seetõttu ei ole öö magamiseks minulgi. Õudne ma ütlen!

neljapäev, 24. detsember 2009

Häid pühi kõigile!


PS! Viljandi jõulukuuse all oli kingitus ka Pärtli nimesildiga :)

PS! Pätu on tegelikult koer

Tal on selline mäng, et ta toob sulle palli ja siis sa pead selle kaugele koridori viskama, et ta saaks sellele järgi joosta ja tagasi peopesale tuua. Selline mäng võib kesta vabalt kümmekond minutit ja kui jätta pall viskamata, siis on njäud kohe kiired tulema

Haukumist ta veel selgeks ei ole saanud, kuigi Maret vahepeal õpetab :D

teisipäev, 22. detsember 2009

7 sammu puhta pesuni Janika, Mareti ja Pätu moodi


1. Janika ja Maret leidsid, et täna on hea päev pesu pesemiseks.

2. Maret asus pesu sorteerima, Pätu jätkas oma uue mänguasjaga mängimist

3. Märgates, et pesupesemine päevakorras, vaatas Pätu üle, kas pesumasin on seest ja väljast ikka töökorras.


4. Inspektor Pärtel andis Maretile loa pesulaadung sisse laadida ja vaatas igaks juhuks veel kõik üle.


5. Seejärel inspekteeris Pärtel üle ka pesukorvi- kas kõik ikka sai pessu ja õigesti sorteeritud. Ühtegi halvakspanevat mjäud ei kostunud- seega ilmselt läks kõik õnneks.



6. Kui pesumasin pesemise lõpetas, oli Pätu kohe platsis. Aitas pesu masinast kuivatusrestile, inspekteeris taaskord kõik üle. Nagu näha, siis järelkontroll oli põhjalik


7. Seejärel vaatas Pätu üle ka pesumasina sisemuse- et kas kõik ikka sai korralikult kuivama ja ega miskit kahe silma vahele ei jäänud. Teatavasti kassidele vesi ei meeldi ja Pätu on kass. Tema üllatunud häiritust me taaskord trumliruumi hüppamisel ei näita. Teie enda huvides


pühapäev, 20. detsember 2009

Lund sajab!!!


Nagu TV3 täna ütles, siis lumehelbed pole kaerahelbed ja nemad tulevad maha tasa-tasa. Nii vahva on neid taga ajada!

Tere, mina olen Pätu

Mina olen Pätu ja see siin saab olema minu blogi.

Enne igapäevaste tegemiste ülestähendamist on asjakohane anda väike ülevaade paari kuu saavutustest.
Sünnipäevaks on mul passi märgitud 1. august ja paari kuusena sattusin Valga varjupaika, kust varsti viidi mind Tartu hoiukodusse ja sealt edasi Janika ja Mareti koju. Nüüd olen ma nendga koos veetnud viimased 20 päeva ja pean tõdema, et elul pole kohe üldse midagi viga. Iga päev on toidukauss korralikult puhas ja süüa täis, liivakastis on hästi mõnusalt palju liiva ja junnihunnikud kaovad imeväel iga õhtu. Pai saab küsimise peale kogu aeg, piisab vaid kumbagi lähedusse ronida, kui juba kuskilt sügatakse-paitatakse. Vastutasuks löön ma hästi palju nurru, mõnikord rõõmust ka lihtsalt niisama ilma paita. Hommikuti ollakse eriti pailahked, sest siis ronin ma neile kõhu peale ja neile see väga meeldib.
Uues kodus on ruumi palju ja mänguvõimalusi tohutult. Mängitakse minuga iga päev, tihti mitu korda päevaski. Külalisi käib ka tihedalt, seega on uusi mängukaaslasi tüdimuseni. Mänguasjadega on hetkel kehvamad lood, sest peale lemmikhiire hävitamist ja pulgaga mänguasjade mitmekordset pooldumist on valikuvõimalus pisut väiksem. See-eest toodi mulle paar päeva tagasi lisaks paarile uuele mänguasjale ka kandekott, kus sees on hästi soe ja mõnus pugeda ja üleeile toodi kõigi kõrgele peidetud lillepottide asemele suur uhke kuusepuu. Seda on hea närida ja sinna alla hea peita. Ega nad kohe ei märkagi, et ma jälle pättuse peal väljas olen ja siis saab tükk aega omaette puuokstega mängida. Aga kui märkavad, siis on pidu läbi. Ma paar korda suutsin juba puu ümber kukutada, seega hoitakse silma peal ja enam mööda puud ronida ei õnnestu. Aeg-ajalt üritan uuesti, aga siiani edutult.
Täna anti mulle jälle uus mänguasi. Paar lemmikkasti ja mänguasja ootavad oma mängukorda kapi otsas aga see uus on tänaseks just põnev. Ta on selline ümmargune kera, mille sees on hiir. Aga see hiir on kummi otsas ja seetõttu on nii, et kui ma ta kätte saan ja välja sikutan, siis varsti on see jälle seal sees tagasi ja ma pean uuesti otsast peale hakkama. Nii mõnus uus mänguasi. :)

Paar pilti kah minu tegemistest:

Selline olin ma Valga varjupaigas. Janika vaatas kohe, et nii uudishimulik ja tubli kass ja hakkas Maretile ajama, et võtame tema.

Ja selline olin ma pesaleidja kodulehel. Paljulubav mängulust andis juba rohelise tule, et Maret ja Janika mind hoiukodusse vaatama tuleksid. Kui nad tulid, siis ma olin hästi tubli. Mängisin nendega päris pikalt ja siis keerasin magama. Ja kui Janika mu Mareti sülle tõstis, siis tõmbasin kõige armsamasse kerasse, mis ma oskasin, ja lõin hästi kõvasti nurru. Kui Maret veel mu kõrvatagust sügama hakkas, siis oli kohe selge, et varsti saan ma päris oma koju.
Silmad jäid mul küll haigeks ja ma pidi hoiukodusse kauemaks jääma, aga kui mind lõpuks 1. detsembril Janika ja Mareti juurde viidi, siis oli küll tore.
Janika pidi siis tööreisile minema ja me jäime Maretiga koos terveks nädalaks kahekesi koju. Kogu nädala ma katsetasin, et mida ma teha võin ja mitte. Selgeks sai, et taimi närida ei lubata. Samas, öösel ei keelanud mind keegi. Seetõttu otsustasin ma näiteks köögitaime lehti närida ajaviiteks öösel kella kolme paiku. Siis toodi minu lemmik aknalauale kassimuru ja selle söömist ei keela mul keegi.
Toidulauale ka ei lubatud ronida. Ja diivanit ei tohi ka kraapida. Õnneks toodi mulle kohe esimesel päeval kraapimispuu ja pärast teine veel ja kui ma diivanile küüned sisse lõin, siis tuletati meelde, et selleks on ju seesama kraapimispuu. Nüüd ma käin kogu aeg seal kraapimas, sest riielda saada pole üldse tore.

Aga Maretiga oli mul tore ja kuna ta on olnud tegelikult koerausku siiani, siis ma pean talle eriti usinalt pugema. See tuleb mul ilmselgelt hästi välja, sest kogu aeg saan ma tema käest mõnusalt sügada. Vastutasuks aitan ma tal näiteks õppida- trükin klavatuuril ja soojendan õpikut. Või nurrun süles, kui eksamimaterjal selgeks ei taha saada :)
Muudes kodutöödes aitan ka- pesupesemine on mu eriline lemmik. Vannituba üldse meeldib mulle- tänu põrandaküttele on seal kogu aeg soe ja vann on mõnusalt suur. Õhtuti, kui teised hambaid pesevad, siis mina võtan oma palli ja mängin sellega vannis. Ikka üles ja alla ja vahepeal vannist välja ka.
Aga ma kardan, et ma varsti enam ei mahu niimoodi mängima. Sest kaalus olen ma juurde võtnud juba pool kilo ehk nüüdseks olen siis 2 kilone kassijurakas. Pikkust on ka juures, kuid kui palju täpsemalt, seda me veel ei tea, sest mõõtmine on jube tobe ja siiani pole ma väga vastutulelik olnud selles suhtes. Igaljuhul saba on mul 23 cm pikk ja koos saba ja vurrudega oli kogupikkus juba üle 70 cm.

Vot nii. Minu esimesed päevad said ülevaatlikult nüüd kirja.
Igapäevased saavutused kanname sisse lühemalt, siis on hea jälgida. Tulge lugema ja pilte kaema!


Seniks kõigile üks eriti mõnus nnnnnuuuuurrrrrrrrrr